M.Haunschild

Elas ükskord väike Simona. Ema kinkis talle sünnipäevaks uue nuku. Simona mängis nukuga terve päeva.

„Mu nukuke on nüüd väsinud,“ ütles Simona. Ja kohe toetas nukuke oma väsinud pea Simona käsivarrele.

„Sa pead nüüd kohe magama heitma,“ ütles Simona.

Siis võttis ta nukul uue kleidi seljast ära ja pani korralikult nukutoolile. Siis võttis tal veel kingad ja sukad jalast.

„Uhh, mul on külm!“ hüüdis nukk.

Simona tõi kohe oma punasetäpilise rätiku, mähkis nuku hoolikalt selle sisse ja pani ta valgesse nukuvoodisse.

"Nii, nüüd on sul hea soe,“ ütles Simona.

Siis istus ta voodi kõrvale ja laulis tasa-tasa oma nukule unelaulu:

            Tule, tule unekene,

            tule, uni, uksest sisse.

astu, uni, aknast sisse,

kuku nuku kulmu peale,

sihi nuku silma peale,

lange nuku lau peale,

asuta aseme peale,

vao nuku voodi peale!

Psst! Olge hästi tasa! Nukk magab!